Pärnu suur ring

Open Track üritustel kasutame suurel rajal lisashikaani, mis peaks tavalisele autole liiga ohtliku "Kiire kurvi" kiirust (võistlusautodel 160-170 km/h) vähendama. Ülejäänud kurvid on aeglasemad ehk kurvikiirus jääb 100 km/h kanti.

S2 (stardijärgne kurv). Kurv on avanev, st. võib varem sisse pöörata. Kurvi lõpuosa on lai, aga rajaääriseid, kust vajadusel lisatuge võtta, ei ole. Tavaliselt sõidetakse seda III käiguga, kurvi kiirus võib olla 100+ km/h juures.

Tiigikurv. Enne Tiigikurvi on oluline sirgelt pidurdada, ehk see väike nurk enne kurvi tuleb sirgeks sõita. Tavaline viga, mida selles kurvis tehakse, on hiline sissekeeramine: kui parempoolsed rattad rajaääre betoonile pihta ei saa, oledki liiga hilja sisse keeranud. Väljumisel ei maksa gaasiga üle pingutada, kurv on pigem ahenev ja liigne kurvikiirus võib põllule viia. Kurvikiirus on alla 100 km/h ehk II või III käik sõltuvalt ülekandearvudest.

S-kurv. Erinevalt väikesest rajast on suure raja puhul tähtis Tiigikurvist väljudes kohe õigele poole (st. paremale äärde) rada saada, ehk tegelikult sirget osa Tiigikurvi ja S-kurvi vahele ei tule. Punane täpike on koht, kus vasakkurvist paremkurviks üle võiks minna (lühikese rajatutvustuses see koht, kus "esimene kurv tuleb enne teist ära teha"). Arvestama peab sellega, et Tiigikurvi läbimise kiirus on suurem, kui väikeselt rajalt tulles, niisiis saabub auto S-kurvi suurema hooga, kui väikese raja puhul.

Uued kurvid. Sõidetakse nagu väikese ringi puhul, välja arvatud väljumine. Kuna shikaani asukoha mõtleme alles kohapeal välja, siis võib kurvi lõppedes olla juba vaja pidurdada shikaani läbimiseks.

Kiire kurv. Shikaaniga püüame nii teha, et Kiire kurv (ehk look) ei oleks nii kiire ja seda saaks probleemivabalt täisgaasiga läbida. Tegelikult (ilma shikaanita) on Kiire kurvi läbimine täppisteadus. On ÜKS õige koht, kust sellesse kurvi sisse keerata. Arvestama peab ka sellega, et väljumine on ebatasane (pikivaod) ja negatiivsele teekaldele, mis tahab auto tagaosa libisema viia just kurvi lõpus.

S1. Mahapidurdus on soovitav teha mitte raja paremas ääres vaid pikivagude põhjas, seega peaks auto paiknema umbes nii, nagu tavaliselt maanteel sõites. S1 on tugeva viraaziga: kui kurvi algusosas on tunne, et lenduminek on garanteeritud, siis keskosa ja tõusev lõpuosa püüavad sind jälle "kinni". Päris lõpus, kurvist väljudes on ebatasasused, nii et päris viimaste sentimeetrite peale pole ka mõtet loota. Kurvi kiirus on 100 km/h juures ja üldjuhul III käiguga läbitav.

Kõikide kurvide kohta (eriti algajatele) kehtib kuldreegel: aeglaselt sisse ja kiiresti välja. Kurvid, mis suurel rajal läbitakse 100 km/h kiirusega nõuavad tugevat vedu nii kurvis sees olles kui väljudes.

Pärnu väike ring

"Terav" on tüüpiline Rapla/Tabasalu/misiganeskardirada kurv. Ringraja-Yarisega II käik, nikerda nagu oskad. Parem on veidi hiljem sisse pöörata, sest väljumisel on äärekivid kõrged ja kui neist üle lähed, jääb Yaris kõhu peale kinni.

S-kurv. Yarisega täiega, esimese kurvi pead enne kurvi ennast ära tegema, ehk siis esimese kurvi sisekurvi kontaktpunktis keerad juba teisele poole ja loodad, et jääd rajale. Yarisega vahetan täpselt S-i keskel III->IV käigule.

Uus jupp (ehk pildil kõige ülemised kurvid). Esimene kurv, pidur, Yarisel IV->III käik, kurvi normaalselt sisse (mitte vara ega hilja), klots põhja. Kahe kurvi vahel jõuab korraks rooli tagasi anda ja siis järgmine kurv gaas põhjas ja kohe kurvi lõppedes III->IV. Põhimõtteliselt sõidab selle uue osa nagu üheks pikaks kurviks, mis keerab ja keerab ja keerab... Yarisel pole teises kurvipooles eriti probleeme, sest hobujõude on vähe ja ta ei kruvi tempot niipalju üles, et kurvi lõpus kitsaks läheks. NB! Uus asfalt on libedam, kui mujal vana kate.

Kiire kurv (sirgelt mahapööre vaheteele). Natuke pidurit, IV-III ja siis täie gaasiga (Yarisel oht, et oled piirajas III käiguga) kurv läbi ja siis kahe jalaga pidurile, et enne teravat hoog maha saaks. Kurvi keskel vaatasin Yarise spidot, kiirus oli 115-120km/h, enne sirgel sai ta kuskil 140-150 km/h sisse. Selles kiires kurvis on oluline, et kasutad maksimaalselt raja laiust ja liiga hilja sisse ei keera. Kui kurvi keskel jätad meetri servast kasutamata, oled pärast hädas. Ja ilma tugeva veota seda ka kiiresti ei läbi.

Veel mõningaid soovitusi, et rajal probleeme ei tekiks:

• Kasutatav rehvirõhk võiks olla kuumalt mõõdetult valmistaja soovitatud külma rõhuga võrdne või mõnevõrra kõrgem (kuni 0,2 at). Soovitav on enne võistlust oma auto jaoks sobivad rõhud näiteks netist välja otsida.
• Kontrolli eelnevalt piduriklotside olukorda, klotsid kuluvad rajal kiiresti. Pea lõpuni kulunud klotsidega võib probleeme tekkida.
• Vana pidurivedelik tuleks eelnevalt värske vastu vahetada. Tühjenda auto salong ja pakiruum igasugu kolast ja kinnitamata esemetest.
• Kütusekulu rajal on tavapärasest oluliselt suurem, kui vahepeal ei soovi tankima minna, siis vähemalt pool paaki peaks ürituse alguses sees olema.
• Jahutusringi on tungivalt soovitav ka selleks kasutada ehk hoog tuleb maha lasta. Kuna ülekuumenenud piduritega seismajäämine võib need rikkuda, sõitke jahutusring võimalusel pidureid kasutamata.
• Peale rajalt naasmist ei tohi rakendada käsipidurit - klotsid võivad ketaste külge kinni sulada ja need rikkuda. Soovitav on isegi nii seisma jääda, et viimase hoo peatamiseks pidurit ei kasuta.